Kuldpõrnikas

Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on põrniklaste sugukonda kuuluv putukas.Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlad tugevate nuiakestega. Kuldpõrnikad võivad olla kuni 22 mm pikkused.Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kogule vaatamata on need mardikad väga head lendajad, kusjuures iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal koos. Kuldpõrnika vastsed – kõverdunud tõugud ehk konud – kasvavad kõdunevas puidus või siis närivad mullapeidus taimede juuri.

http://bit.ly/1hyYfA1

Termiid

http://goo.gl/9VepOj
Termiitidelon sarnane koloonia kui sipelgatel, kuigi nende toiduks on tavaliselt taime jäänused. Kõik isendid on enam vähem ühesuurused.

Vihmauss

Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki, Eestis on esindatud 3.
Vihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga.
Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Vihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest.
Nad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.




                                                                     
http://bit.ly/1nkvm1O

Koiduliblikas

Koiduliblikas (Anthocharis cardamines) on põualibliklaste sugukonda koiduliblika perekonda kuuluv liblikas.Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 3–4 cm. Esitiib on tagatiivast pikem, 17–23 mm.
Koiduliblikal on hästi välja kujunenud suguline dimorfism. Isaste esitiivad on tipul oranžiks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranž nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega  Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranžid esitiivad valgete tagatiibade taha.

 http://bit.ly/RpKWM0

Rändsipelgas

http://goo.gl/ZPhBxi

 Nagu nimi ütleb nad rändavad nad ei ole paiksed, nad ainult peatuvad kui nad vajavad toitu ja kui emane peab munema. Nad elavad Lõuna-Ameerikas. Nad tapavad kõik elus olendid enda teel.

https://www.youtube.com/watch?v=UozWJTuhbMQ

Kukrikud

Kukriku valmik toitub peamiselt sääskedest ja teistest putukatest ning nende vastsetest, keda ta veepinnalt ja pinna alt püüab. Kukriku kesk- ning tagajäsemed on muutunud lühikesteks, laiadeks loibadeks, mis on suurepäraselt kohastunud ujumiseks, kuid on kõlbmatud maismaal liikumiseks.

Täiskasvanud kukrikud elavad rühmadena kes seisuvetes või siis aeglase vooluga magveekogudes ja veedavad suurema osa ajast veepinnal ringi liikudes. Vastsestaadiumi veedavad nad vee all. Vee pealmine kiht peab teatud survele vastu ja moodustab elastse kile.

Kevadel, pärast talveunes ärkamist kukrikud paarituvad. Emasloomad munevad seejärel veetaimedele nööri või kuhjana munad. Sihvakad vastsed, kes mõne nädala möödudes munadest kooruvad, ei meenuta väljanägemiselt oma vanemaid. Nende pikkuseks on 15 millimeetrit ehk nad on valmikutest 2-3 korda pikemad



(http://www.mikrojezioro.met.pl/atlas_zw/atlas_neuston.html)

Selgsõudur

Selgsõudur on küll väike, ent mitte kaitsetu. Ta libiseb mööda veepinda nagu elus
`mürgiprits` ning ründab kõiki ja kõike, mis liigub.

Eluviis: toitub putukatest, väikesed kalad, kullesed ja uusikesed.





http://bit.ly/1nquB4L

Siidiliblikas

Siidiliblika röövikud peavad sööma peaagu vahetpidamata. Siidiliblikad toituvad vaid mooruspuulehtedest, mida nad järavad uskumatu tempoga. Võimaluse korral söövad nad ka teiste taimede lehti.

Siidiliblikas esineb tänapäeval vaid vangistuses. Inimene kasvatab teda juba enam kui 5000 aastat. Röövik saavutab täissuuruse umbes kuue nädala möödudes. Enne nukkumist lõpetab ta söömise, muutub rahutuks, kõnnib erinevates suundades ning otsib sobivat kohta. Varre külge kinnitudes hakkab ta siidikookonit kuduma. 













(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/siidiliblikas_evelin.htm)

Liuskur

Liuskurid on ühed Euroopa tavapärasematest lutikalistest.
Tänu pikkadele jalgadele on nad suutelised kiiresti jooksma mööda tiikide ja järvede pinda.

Eluviis: toitub teistest putukatest, eluiga suvisel põlvkonnal kuni 4 kuud, talvituvatel põlvkondadel 8 kuud.

 Suurus: keha pikkus umbes 1 cm, värvus tumesinine ja pruun, alapoolel kuldsete karvakestega.

 http://bit.ly/Pvotvy

SÄÄSK

Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks – neil on pistmis-imemissuised. Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.

Aiajooksik

Neil on 6 jalga ja toitub taimekahjuritest, kui kahjurid on selle maalapi peal otsas siis ta lendab ära ja otsib teisi jahimaid.

http://kaido.tradenet.ee/taxa/thumbs/IMG_5144s.jpg

Vapsik (ekslikult kutsutakse vaablaseks) on suurim Kesk - Euroopas (ka Eestis) elav herilane. Kuninganna suurus võib olla kuni 35 millimeetrit, töölisel 18 kuni 25 millimeetrit ja meessoost isenditel 21 kuni 28 millimeetrit. Nende pesakond on moodustatud üheks aastaks.

Vapsiku ohtlikkus inimesele ja koduloomadele on liialdatud. Rahvasuus leviv arusaam, et kolm nõelamist võib osutuda eluohtlikuks, ei ole õige. Vapsiku agressiivsus väljendub pigem pesa kaitsmisel.

 

Sipelglased

Maailmas on üle 20 000 liigi sipelgaid. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. masid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki.