kolmapäev, 7. mai 2014

Kuldpõrnikas

Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on põrniklaste sugukonda kuuluv putukas.Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. Kattetiibadel ja rindmikul hajusad valge mustriga vöödid ja täpid. Tundlad tugevate nuiakestega. Kuldpõrnikad võivad olla kuni 22 mm pikkused.Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Töntsakale kogule vaatamata on need mardikad väga head lendajad, kusjuures iseäralik on nende juures see, et lennu ajal hoiavad nad kattetiibu seljal koos. Kuldpõrnika vastsed – kõverdunud tõugud ehk konud – kasvavad kõdunevas puidus või siis närivad mullapeidus taimede juuri.


http://bit.ly/1hyYfA1

Termiid

http://goo.gl/9VepOj
Termiitidelon sarnane koloonia kui sipelgatel, kuigi nende toiduks on tavaliselt taime jäänused. Kõik isendid on enam vähem ühesuurused.

Vihmauss

Vihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Enamasti loetakse perekonda 12 liiki, Eestis on esindatud 3.
Vihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga.
Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Vihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest.
Nad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.




                                                                     
http://bit.ly/1nkvm1O

Koiduliblikas

Koiduliblikas (Anthocharis cardamines) on põualibliklaste sugukonda koiduliblika perekonda kuuluv liblikas.Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 3–4 cm. Esitiib on tagatiivast pikem, 17–23 mm.
Koiduliblikal on hästi välja kujunenud suguline dimorfism. Isaste esitiivad on tipul oranžiks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranž nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega  Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranžid esitiivad valgete tagatiibade taha.




 http://bit.ly/RpKWM0

Rändsipelgas

http://goo.gl/ZPhBxi
 Nagu nimi ütleb nad rändavad nad ei ole paiksed, nad ainult peatuvad kui nad vajavad toitu ja kui emane peab munema. Nad elavad Lõuna-Ameerikas. Nad tapavad kõik elus olendid enda teel.






https://www.youtube.com/watch?v=UozWJTuhbMQ

kolmapäev, 23. aprill 2014

Kukrikud

Kukriku valmik toitub peamiselt sääskedest ja teistest putukatest ning nende vastsetest, keda ta veepinnalt ja pinna alt püüab. Kukriku kesk- ning tagajäsemed on muutunud lühikesteks, laiadeks loibadeks, mis on suurepäraselt kohastunud ujumiseks, kuid on kõlbmatud maismaal liikumiseks.

Täiskasvanud kukrikud elavad rühmadena kes seisuvetes või siis aeglase vooluga magveekogudes ja veedavad suurema osa ajast veepinnal ringi liikudes. Vastsestaadiumi veedavad nad vee all. Vee pealmine kiht peab teatud survele vastu ja moodustab elastse kile.

Kevadel, pärast talveunes ärkamist kukrikud paarituvad. Emasloomad munevad seejärel veetaimedele nööri või kuhjana munad. Sihvakad vastsed, kes mõne nädala möödudes munadest kooruvad, ei meenuta väljanägemiselt oma vanemaid. Nende pikkuseks on 15 millimeetrit ehk nad on valmikutest 2-3 korda pikemad



(http://www.mikrojezioro.met.pl/atlas_zw/atlas_neuston.html)

Selgsõudur


Selgsõudur on küll väike, ent mitte kaitsetu. Ta libiseb mööda veepinda nagu elus
`mürgiprits` ning ründab kõiki ja kõike, mis liigub.

Eluviis: toitub putukatest, väikesed kalad, kullesed ja uusikesed.





http://bit.ly/1nquB4L