Kukrikud

Kukriku valmik toitub peamiselt sääskedest ja teistest putukatest ning nende vastsetest, keda ta veepinnalt ja pinna alt püüab. Kukriku kesk- ning tagajäsemed on muutunud lühikesteks, laiadeks loibadeks, mis on suurepäraselt kohastunud ujumiseks, kuid on kõlbmatud maismaal liikumiseks.

Täiskasvanud kukrikud elavad rühmadena kes seisuvetes või siis aeglase vooluga magveekogudes ja veedavad suurema osa ajast veepinnal ringi liikudes. Vastsestaadiumi veedavad nad vee all. Vee pealmine kiht peab teatud survele vastu ja moodustab elastse kile.

Kevadel, pärast talveunes ärkamist kukrikud paarituvad. Emasloomad munevad seejärel veetaimedele nööri või kuhjana munad. Sihvakad vastsed, kes mõne nädala möödudes munadest kooruvad, ei meenuta väljanägemiselt oma vanemaid. Nende pikkuseks on 15 millimeetrit ehk nad on valmikutest 2-3 korda pikemad



(http://www.mikrojezioro.met.pl/atlas_zw/atlas_neuston.html)