Kukrikud

Kukriku valmik toitub peamiselt sääskedest ja teistest putukatest ning nende vastsetest, keda ta veepinnalt ja pinna alt püüab. Kukriku kesk- ning tagajäsemed on muutunud lühikesteks, laiadeks loibadeks, mis on suurepäraselt kohastunud ujumiseks, kuid on kõlbmatud maismaal liikumiseks.

Täiskasvanud kukrikud elavad rühmadena kes seisuvetes või siis aeglase vooluga magveekogudes ja veedavad suurema osa ajast veepinnal ringi liikudes. Vastsestaadiumi veedavad nad vee all. Vee pealmine kiht peab teatud survele vastu ja moodustab elastse kile.

Kevadel, pärast talveunes ärkamist kukrikud paarituvad. Emasloomad munevad seejärel veetaimedele nööri või kuhjana munad. Sihvakad vastsed, kes mõne nädala möödudes munadest kooruvad, ei meenuta väljanägemiselt oma vanemaid. Nende pikkuseks on 15 millimeetrit ehk nad on valmikutest 2-3 korda pikemad



(http://www.mikrojezioro.met.pl/atlas_zw/atlas_neuston.html)

Selgsõudur

Selgsõudur on küll väike, ent mitte kaitsetu. Ta libiseb mööda veepinda nagu elus
`mürgiprits` ning ründab kõiki ja kõike, mis liigub.

Eluviis: toitub putukatest, väikesed kalad, kullesed ja uusikesed.





http://bit.ly/1nquB4L

Siidiliblikas

Siidiliblika röövikud peavad sööma peaagu vahetpidamata. Siidiliblikad toituvad vaid mooruspuulehtedest, mida nad järavad uskumatu tempoga. Võimaluse korral söövad nad ka teiste taimede lehti.

Siidiliblikas esineb tänapäeval vaid vangistuses. Inimene kasvatab teda juba enam kui 5000 aastat. Röövik saavutab täissuuruse umbes kuue nädala möödudes. Enne nukkumist lõpetab ta söömise, muutub rahutuks, kõnnib erinevates suundades ning otsib sobivat kohta. Varre külge kinnitudes hakkab ta siidikookonit kuduma. 













(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/siidiliblikas_evelin.htm)

Liuskur

Liuskurid on ühed Euroopa tavapärasematest lutikalistest.
Tänu pikkadele jalgadele on nad suutelised kiiresti jooksma mööda tiikide ja järvede pinda.

Eluviis: toitub teistest putukatest, eluiga suvisel põlvkonnal kuni 4 kuud, talvituvatel põlvkondadel 8 kuud.

 Suurus: keha pikkus umbes 1 cm, värvus tumesinine ja pruun, alapoolel kuldsete karvakestega.

 http://bit.ly/Pvotvy

SÄÄSK

Sääselised on pikatundlalised kahetiivalised. Neile on iseloomulik enamasti sale ja õrn keha, pikad jalad ning pikad tundlad, mis on sageli silmatorkavalt harjasjad. Sääskede vastsetel on hästi arenenud pea haukamis-mälumissuistega. Valmikutel on suised pikenenud ning kohastunud vedela toidu imemiseks – neil on pistmis-imemissuised. Sääsed väldivad otsest päikesevalgust, rohkem tegutsevad nad varjulistes paikades ning õhtuhämaruses.

Aiajooksik

Neil on 6 jalga ja toitub taimekahjuritest, kui kahjurid on selle maalapi peal otsas siis ta lendab ära ja otsib teisi jahimaid.

http://kaido.tradenet.ee/taxa/thumbs/IMG_5144s.jpg

Vapsik (ekslikult kutsutakse vaablaseks) on suurim Kesk - Euroopas (ka Eestis) elav herilane. Kuninganna suurus võib olla kuni 35 millimeetrit, töölisel 18 kuni 25 millimeetrit ja meessoost isenditel 21 kuni 28 millimeetrit. Nende pesakond on moodustatud üheks aastaks.

Vapsiku ohtlikkus inimesele ja koduloomadele on liialdatud. Rahvasuus leviv arusaam, et kolm nõelamist võib osutuda eluohtlikuks, ei ole õige. Vapsiku agressiivsus väljendub pigem pesa kaitsmisel.

 

Sipelglased

Maailmas on üle 20 000 liigi sipelgaid. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse. Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi. masid on peres sipelgaliigist olenevalt üks kuni mõnisada, nad elavad ja munevad sügaval pesas. Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki.

Sõnal kiil on mitu tähendust.
Kiil on kiililiste hulka kuuluv putukas.
Kiil on leheroots.
Kiil on tähtkuju.
 

Mesilane on kiire, nad varastavad mett ja lendavad tiivade abil. Mesilased kavõivad nõelata, mis ei ole surmav.

Huntämblik

 
Huntämblik on maailma suurim ämblik. Ta on saanud oma nime sellejärgi et ta mitte ei kasuta võrku jahtimiseks vaid ajavad seda taga. Suuremate liikide pikkus võib ulatuda kuni 8 sentimeetrini. Nende värvus ei ole silmapaistev ja neid esineb kogu maailmas: kõrbetes, parasvöötmes, tundras, troopilistes vihmametsades, märgaladel ja mägedes kuni taimkatte ülapiirini. Harilikult esineb neid kuivades ja hõredavõitu paikades

Kapsauss sööb kapsaid ja talle meeldib  suvisel ajal tegutseda. Ta on paljudele hakanud närvidele käima, kuna ta lagundab toitu.

  https://www.youtube.com/watch?v=eWHgZelh9h4 - Siin on video sellest, kuidas tegeleda kapsaussidega ja kuidas nendest lahti saada.

Kärbes

Kärbes

Kärbsed on tavaliselt väiksed. Palja silmaga on isastel ja emastel kärbestel vahet enamasti raske teha, aga mikroskoobi all on see tavaliselt võimalik. Vahet tehakse genitaalide järgi. Vahet tuleb teha vastsete ja valmikute toidulaual. Näiteks parmu vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest. Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite nektarit.


http://kalakoht.ee/wp-content/uploads/2010/10/fly-216x260.gif)

Tere, olen 8.klassi õpilane Edgar Rajamäe. Ja ma teen oma kahe klassikaaslasega blogi putukate kohastumiste kohta.

Siin blogis tuleb juttu putukatest, ehk siis väikesed loomad

Ramon Raude

Tere, olen 8. klassi õpilane Ramon Raude, kellele meeldib bioloogia ja meeldib uurida igasuguseid taimi ja loomi. Siin blogis ma räägin putukate kohastumistest ja loodan, et teil on rõõm lugeda.

Endast

Tere mina olen 8 klassi õpilane.